Lavendliseep

Heihei!

Seekordne postitus on pühendatud seebiteole. Viimati tegin seepi vana aasta numbri sees ja need seebid on enamjaolt sõpradele jõulukinkide näol laiali jaotatud. Eile vannitoas vaatasin, et viimased seebijupid on jäänud seebialusele ning kapis veel kaks-kolm tükki alles. Seega oleks ehk aeg uus sats valmima panna. Kõgist seebitegemistest ma ei olegi oma blogis kirjutanud, ei ole lihtsalt jõudnud, kuid šokolaadiseep, mis praegu kasutusel, on küll täitsa mõnus. Lemmik on siiamaani kohvipuruga seep, millel on mõnus kooriv toime.

Täna valmis lavendliseep, mille retsept on järgmine:
190 g vett
72 g seebikivi
150g kookosrasva
150 g palmirasva
150 g oliiviõli
50g avokaadoõli
10 ml lavendli eeterlikku õli
Lisanditena kasutasin lavendliõisi, segasin need massi hulka.
Värvainena kasutasin lillat ultramariini.
Seebi põhja ladusin kuivatatu kadakamarjad. Mõtlesin, et äkki nii on ilusam ja selle poolega saab nahka siis kraapida ja koorida.

Hommikul võtsin seebid vormist välja kuid osad kadakamarjad kukkusid seebi küljest välja. Enamus jäi siiski paigale, loodetavasti jäävad püsima. Ultramariini tükke on seebi sees näha, pisitillukesi, need võivad pesemisel natukene värvi anda ilmselt. Lõhn on meeldivalt tagasihoidlik, nagu lanendlil ikka.
Nüüd jääb seep mõneks nädalaks järelvalmima enne kui teda kasutada saab. Senikaua saan muid käsitöönippe juurde õppida.

Rahakaart

Tere!
Tänane sissekanne on lühike, sest pikka juttu pole aega teha. Kiiruga tuli valmistada taaskord üks rahakaart. Õhtul lähme sünnipäevale ja otsustasime kinkida raha. Tänapäeval on see päris pop kingitus, mulle tundub nii vähemasti. Rahakaardi põhi on tumerohelisest krobelisest paberist ja peale kleepisin ühe lindi ja sellele veel omakorda peale pitsi. Valmis ta saigi. Sisse kirjutasime Alariga koos õnnesoovid ja nüüd võib rahuliku südamega pittu minna

Täidetud suvikõrvits

Tere!
Tänane sissekanne on pühendatud kõigile suvikõrvitsa sõpradele. Ma polnud juba pikka aega teinud neid suurepäraseid täidetud suvikõrvitsarõngaid kui eile tekkis nende järgi järsku isu. Tavaliselt teen seda rooga suvel kui maal on suvikõrvitsad valmis saanud ja suvikõrvitsa söömise hooaeg on tipus. Seekord siis ka talvine suvikõrvitsa amps. Ma ei teagi kelle retsept see on, kuid minu ema ja vanaema on seda juba tükk aega teinud ja neilt selle olen ka üle võtnud. Koostisained on järgmised:
suvikõrvits
400 g hakkliha
sibul
keedetud riis
soola
pipart
Vegetat
Soovi koral kaunistuseks tomativiil ja juust

Seekord läks kaks väiksemat suvikõrvitsat terve plaaditäie tegemiseks. Ütlen väiksemat kuna need poe omad on võrreldes maal kasvavatega ikka väikest mõõtu. Suvikõrvits viilutada ja seejärel sisu välja lõigata. Hakkliha, sibul, keedetud riis ja maitseained kõik kokku segada ja segu panna suvikõrvitsa rõngaste sisse. Kõik see laduda plaadile ja plaadi põhja panna vett. Seejärel panna kogu kupatus ahju küpsema Kui hakkliha on juba ilus pruun, siis mina lisan kaunistuseks tavaliselt kirsstomati sektori ja juustu. Kõrvale meeldib süüa keedukartulit ja teinekord jääb plaadi põhja mõnusa maitsega vedelik, mida kasutan kastmena. Väga lihtne toit ja mis kõige olulisem - väga maitsev! Head proovimist!

Heleroheline Haapsalu sall

Otsustasin lõpuks kirjutada ka oma haapsalu salli tegemisest. Ühes vanema spostituses on ka üks pilt äärepitsi külge õmblemisest. Siia panin ühe pildi, kus olen salliga, ja ka mustri. kasutasin piibelehemustrit.
Salli sain tegelikult valmis juba septembris. Täitsa päris haapsalu sall ta tegelikult pole, kuna lõng on vale. Nimelt kasutasin veidi paksemat meriino villa kui tegelikult oleks pidanud. Haapsalu sall tehakse teadupoolest hästi peenikesest lõngast (kui ma ei eksi, siis kahekordne) kuid minu oma oli kindlasti hulga paksem. Selle tõttu minu sall ilmselt sõrmusest ka läbi ei mahu. Haapsalu sall on mind viimasel ajal täiesti ära lummanud ja imeilus ese on ta kindlasti.
Põhiosa kudumisega probleeme ei tekkinud, küll aga läks äärepitsi kudumine veidikene aia taha. Asi siis nimelt selles, et ma tegin äärepitsi alustamise silmused liiga tugevasti ja äärepitsi sallile külge õmmelda oli selle tõttu raske. Esiteks ta ei veninud nii palju kui vaja. Lõpuks ikka kuidagi mahutasin ta ära salli külge kuid ta jäi ikkagi veidi liiga kitsas ja äärepitsi muster ei tule selle tõttu eriti välja. Üldmulje on muidugi kena ja edaspidiseks siis tean äärepitsi algsilmused lõdvemalt kududa.
Teine probleem seisneb selles, et peale pesemist venis see sall tohutult suureks. Meriino on teada tuntud suure venimisoskusega muidugi, oleksin pidanud ette aimama. Aga hea on see selles mõttes, et nüüd kõik arvavad, et mul tuli palju rohkem kududa kui tegelikult :D

Mustrist veel niipalju, et tingmärgid on järgmised:
I - parempidine silmus
O - õhksilmus
N - nupp
Kolmnurk paremale poole kaldu - kaks silmust parempidi kokku kududa
Kolmnurk vasakule poole kaldu - kaks silmust ületõstmisega kokku kududa

Kuigi mõningased vead siin sai ära toodud, siis tegelikult olen ise selle salli üle jube õnnelik, sest ta on ikka väga väga ilus.

Makramee põhisõlmi õppimas

Makramee on minu jaoks alati ulme olnud ja ma pole kunagi aru saanud kuidas saab punudes igasugu lahedaid kotte ja vöösid teha. Ikka hoian jooksvalt Käsitöösalongi "Teeme teistmoodi" tegemistel silma peal ja nõnda ma leidsingi nende salongiõhtu, kus plaanis õpetada makramee põhisõlmi. Eks Youtube´is on ka õpetusvideosid üleval kuid mulle meeldib rohkem koha peal käia ja asja käigus õppida ning seltskonda nautida. Nii siis kutsusin Erle kaasa ja sõitsime salongiõhtule. Selgeks sai kaks sõlme ning mõlemal meil valmis üks sinise paelaga proovitöö ja üks käepael. Minu käepaelast on siin sisekandes ka pilt. Erle tegi sarnase aga tal on keerdus paelaga. Aitäh, Erle, et kaasa tulid. Oled alati nii tore seltskond! Ja saime lahedad sõbrapaelad endale, järgmisel sõbrapäeal ära siis unusta kanda :D

Toredad inimesed olid salongiõhtul kohal, tundus, et nad kõik tundsid üksteist. Pakuti kooki ja kohvi ning üleüldiselt oli selline tore seltskond seal. Arutati igasugu teemadel ning vahepeal mõnedel osalejatel ununes makramee tegemine puhta ära :D Aga no seltskonna nautimine oligi põhiline ning hea, et lisaks sellele sai ka paar paremat nippi kõrva taha pandud. Edaspidiseks makrameega tutvumiseks algus tehtud igal juhul.

Kodus tehtud šokolaad

Nonii. Mõtlesin, et ei tasu lasta koolitusel kogutud tarkust raisku minna, ning proovin kodus ise omal käel sokolaadi tegemisega hakkama saada. Proovisin teha tumedat šokolaadi ja osadele kommidele tegin peale valge poešokolaadiga viirud. Osadele kommidele on sisse peidetud pähklid, osadele kookoshelbeid ja osadele magusaid purustatud kakaoubasid, mis süües veidi krõmpsuvad. Osad kommid on tsilliga maitsestatud ja panevad suu õhkama. Juhtus selline asi, et kärsitu nagu ma olen, ei jaksanud oodata kuni šokolaad oli täitsa tahkunud külmkapis ja võtsin liiga vara vormist välja. Sellepärast osad pealt karedad. Maitset see ilmselt ei mõjuta.
Sõbrapäeva puhul said nad südamekujulised ja nüüd siis maiustama!

Tooršokolaadi ja trühvlite koolitus

Pühapäeval, 12.02 käisin meie vahva seltskonnaga Roheline Vihmavari koolitaja juhendusel toorsokolaadi ja trühvleid valmistamas. Valmisid trühvlid, mis sulavad suus, maitsevad hästi ja näevad isuäratavad välja. Valmistatud on nad kakakovõist ja toorkakaopulbrist, seega tegemist täitsa päris sokolaadiga. Maitseks lisatud erinevaid maitseaineid nagu kaneel või kajenni pipar. Ühesõnaga see, mis parasjagu tegijatele endile maitses. Lisaks on see sokolaad sõna otseses mõttes tervislik ka, kuna sisaldab selliseid aineid nagu lucuma ja maca pulber ning toorkakaopulber ise sisaldab palju rauda. Lisaks kõigele teeb sokolaad inimesed rõõmsaks! Pildil on minu ja Malle trühvlid.