Jogurti seep kaerahelvestega

Siin siis minu järjekordne katsetus seepi teha. Seekord vist õnnestus jälle, see on positiivne. Tegin seepi jogurtist ja seep jäi mõnus kreemja tooniga, selline tunne, et tahaks maitsta seda.
Retsept järgmine:
100g vett
90g jogurtit
71g seebikivi
150g kookosrasva
350g oliiviõli
3 spl kaerahelbeid
vanilje eeterlikku õli

See vanilje eeterlik õli oli pruun ja ma arvan, et sellepärast andis ta seebile helepruuni tooni, justkui oleks tegemist karamelliga. Kes siis veel ei teadnud, siis jogurti ja vee segu tuleb sügavkülmas lasta ära jäätuda ja alles siis seebikiviga segada. See on sellepärast, et vastasel juhul reageerivad piima suhkrud seebikiviga kõrge temperatuuri tõttu ja seep võtab pruunika tooni mitte ei jää valgeks nagu me võiks loota. Seep näeb hea välja ja lõhnab hästi nii, et ma ei jaksa järelvalmimist ära oodatagi.

Kohvipulbriga seep

Kuna seebi tegemine hakkas mulle hirmsasti meeldima, siis mõtlesin veel proovida erinevaid variante. Olen aus ja ütlen, et minu teine seebitegu läks aia taha. Tahtsin teha meeseepi kuid ilmselt oli temperatuur vale või segasin liiga kaua. Igastahes juhtus nii, et tekkis selline imelik mass, mis oli tükiline pealt ja all oli vedelik, mis ei seebistunud. Ja hais oli ka suhteliselt jube, mul tõmbus magu krampi kui seda haisu kuskil tundsin.
Eile aga tegin kohvipuruga seepi, mis paistab, et tuli päris kenasti välja. Poes ei soovitatud ainult kohvi aroomiõli sinna sisse panna, sest see ei pidavat nahale hea olema. Mina siis ei julgenudki osta. Ostsin mingit piparmündi õli sinna hoopis siis. Peaks siiski otsima kirjandust aroomiteraapia kohta, siis teaks ise mida kasutada ja mida mitte.
Retsept on igastahes järgmine:
190 g vett
71 g seebikivi
150 g kookosrasva
350 g oliiviõli
2 tl jahvatatud kohvi pulbrit

Ilusad pruunid on küll, kohv annab pruuni värvuse ning lisaks sellele on kohv hea koorija. Jääme siis ootama kasutamist.

Teklikott kingituseks

Nonii nonii. Aega võttis aga sain lõpuks valmis teklikoti oma akadeemilisele lapsele. Nüüd on igastahes kindel, et teklikoti kinkimine värvide saamisel saab minu puhul traditsiooniks. Loodame, et Kristine ikka saab värvid laupäeval :P
Kõige parem on muidugi see, et mul endal pole endiselt korralikku kotti tekli jaoks. Ma käin kilekotiga ringi nagu ütleb taolise situatisooni kohta ka üks vanasõna, et kingsepa enda kingad on augulised ja tallad lahti.
Suured tänud ka Alari emale, kes aitas voodri valmis õmmelda. Asi on selles, et õmmelda ma ise üldse ei oska. Lukk tuli küll ise külge saada. Ega see õmblus nüüd kõige ilusam ei tulnud aga kuna ta jääb sisse poole, siis ei näe seda ka. Igastahes kõik muu on nii ilus, et varjutab need paar kehvemat pistet.
Jääb üle loota, et kott teenib hästi oma uut omanikku!

Esimene seebitegu

Tere üle pika aja.
Kuna ma pole eriti jõudnud mingi loomingulise tegevusega tegeleda viimastel kuudel, on mu blogi suhteliselt tühjaks jäänud. Kuid siiski on pidevalt selline tunne, et tahaks midagi teha. Peale kreemi tegemise koolitust oktoobri esimesel nädalavahetusel tekkis huvi seebitegemise vastu. Ostsin endale ühe raamatu- Helen Idarand " Lihtne seebitegu" ning asusingi asja kallale. Praegu on järelvalmimas oliiviõli seep, mis minu arvates on hästi lihtne teha ja vajab kõige vähem erinevaid baasaineid.
Siin raamatus on tema nimeks Kastiilia seep ja retsept on järgmine:
190 g vett
64 g seebikivi
500 g oliiviõli
10 ml sidrunheina eeterlikku õli.

Päris kaua pidi teda mikserdama enne kui hakkas mingitki paksenemist märkama ning vormis oli ta ka päris pikalt veel selline puding aga mitte juba seebi moodi asi. Nüüd on ta mul nädal aega valminud ja näeb seebi moodi välja ka.
Pean veel mainima, et ma panin eeterlikku õli 5 ml ja minu meelest on lõhn liiga vänge aga võib-olla see veel haihtub vähemaks, kuna seep peab järelvalmima umbes kuu aega enne kui seda kasutada saab.
Hetkel on ta veel ilusat kollast värvi ka kuid värv muutub päev päevalt aina tuhmimaks. Plaanin juba mingit muud seepi ka proovida ja eks siis annan jälle teada, mis välja tuleb.

Jälle seenel

Täna sai taaskord seenel käidud. Armastan sügisel metsas jalutada ja metsalõhna hingata. Eriti meeldib mulle kui on äsja sadanud, siis on metsalõhn eriti õige ja värske.

Tänaseks saagiks osutusid männiriisikad


ja kukeseened.


Sellise armsa väikse kärbseseene tabasin ka teeservas.

Lahtine kanapirukas

Tänasele külalisele pakkusin kanapirukat. Sisaldab see grillkana, papikat, merevaiku, sinihallitusjuustu ja peale on puistatud seesamiseemned. Ajab mul kõhu tühjaks jälle :D

Pirukamüüja kindad

Vahepeal on hakanud külmaks minema ja see tähendab, et sügis hakkab kohale jõudma. Seega tuleb hakata mõtlema sallide, kinnaste, mütside ja kampsunite peale. Esimese asjana kudusin endale pirukamüüja kindad, millel on näpuotsad lahti. Siis saab nt seeni korjata nii, et randmed on kogu aeg soojas ja näpud vabalt noaga seent maha lõikamas. Mmmm tunnen juba vaimusilmas metsalõhna ja näen ilusaid männiriisikaid metsa all muru seest välja piilumas.

Käisime seenel

Täna hommikul võtsime kätte ja sõitsime metsa. Me ei tea siin Tallinna kandis seenekohtasid aga ükskord käisin Kodasoo kandis orienteerumas Tallinna Sprindi raames ja siis joostes silmasin nii mõndagi seent. Nüüd siis sai seal ära käidud.
Metsa alune oli suhteliselt kole ja risustatud, mis oli maantee pool. Inimesed on prügi sinna maha visanud. Kuid juba paari sammu kauguselt leidsime esimesed männiriisikad. Pilvikuid oli väga vähe ja need olid täiesti halliks ussitanud, ka kõige väiksemad ja ümmargusemad. Suurt saaki ei saanud aga veerand ämbrit männiriisikaid tõime koju ja 5 kukeseent ka :)

Sellise ilusa punase seene leidsime ka ja ausõna me jätsime selle sinna metsa.


Veidike leotamist, veidike kupatamist ja veidike marineerimist ning nii nad purki saidki. Maitse osas ei oksa kommenteerida, teist korda alles marineerissn seeni nii, et arenemisruumi veel kindlasti on, aga juba teadmine, et kõik sai ise korjatud ja tehtud teeb sellele hea maiste.

Väike vihje käimasolevatest "projektidest"

Ütleme nii, et suur tükk ajab suu lõhki. Nimelt olen võtnud nõuks teha igasugu asju aga valmis ei taha nad kuidagi saada. Kõige uuem projekt on siis kirivöö, kuid otseselt vööga ma ei olegi veel alustanud. Pildil on vöö osa, kuid ma ei plaani seda eriti pikaks kududa. Teen sellest tükist võib-olla järjehoidja vms kuna see vööks ei sobiks. Asi on selles, et see on liiga "lõdva randmega" kootud. Kuna töö ei ole mul piisavalt pingul siis kokkulöömisest ei ole erilist kasu ja kude ei tule piisavalt tihe. Vöö plaanin mingil hetkel teha kuid enne plaanin ilmselt muud tööd ära lõpetada. Eelkõige ka lõputöö ülikoolis, et magistriõpingud lõpetada.

Veel on siis projektideks laudlina ja väikesed linikud ning üks suur õlasall. Õlasallile äärepitsi külgeõmblemine on ka pildil näha. Kampsuni jaoks lõngarullid nurgas ootamas kuid need ootava kindlalt talveaega, kuna enne lõputöö lõpetamist ei saa neid lõngasid kätte võtta, südametunnistus hakkab piinama.
Sellised vihjed siis täna :)

Kirivöö kudumise koolitus

Laupäeval siis toimus kauaoodatud kirivöö kudumise koolitus. Koolitaja nime ma ei tea, see jäi mul mingil põhjusel kuulmata aga elab Lehtses.
Laupäeval peale koolitust olin veidi nördinud kuna ma olin paar asja valesti teinud ja seega ei tulnud mul muster välja.Mul polnud kodus midagi edasi teha. Seega pidasin alguses koolitust mõttetuks ja olin kergelt öeldes väga närvis. Asi lõppes sellega, et otsustasin kõik algusest peale uuesti teha. Harutasin kõik üles ja hakkasin siis uuesti üles seadma ja no ei tulnud kõik asjad kohe meelde. Kella 2ni öösel pusisin sellega, kolm korda harutasin veel ja lõpuks enam ei jaksanud. Tuli magama minna. Terve öö läbi mõtlesin, kuidas niiet õigesti teha ning pühapäeva hommikuks olin selle välja mõelnud. Nüüd saan kõigest aru ja oskan ka mustrit teha. Nii et võiks öelda, et kui ise teha kõik ja kaasa mõelda, siis saab palju paremini aru ja jääb meelde ka. Nii et tegelikult sai kõik põhitõed koolitusel teada ja see oligi ju koolituse eesmärk. Seega igati kordaläinud laupäev! Koolitusest paar pilti ka siin.

Rahakaart

Täna on mu kalli vennakese sünnipäev ja otsustasin talle kinkida raha, kuna ta tahab endale osta binoklit. Rahakaardi ostmisega jäin hilja peale ja nõnda tuli kiiresti kodustest asjadest üks lihtne rahakaart valmis meisterdada. Materjali osas polnud mul eriti valikut ja nõnda peab mu vend leppima suhteliselt tüdrukute stiilis kaardiga :D Aga ikkagi enda tehtud.
Leidsin paberite hulgast roosat reljeefset paberit ja voltisin selle kaks korda kokku. Ühe osa liimisin kokku ja pealmine osa jääb siis avatuks. Peale kleepisin punase lindi ja siis leidus minu käsitöö kapis veel ka valget pitsi, mille kleepisin punase lindi peale. Punane lint teeb kaardile tiiru peale ja ühest otsast saab selle kokku sõlmida lipsuks. Nõnda hoiab see ka kaarti koos.
Imestan kui lihtsalt on võimalik teha ilusaid ja lihtsaid kaarte. Sarnase disainiga kaarte võiks saata ka sünnipäevaks või sõbrapäevaks. Sobiksid taolised ka sünnipäeva- või pulmakutseteks. Igal juhul väga hea meel oli vahelduseks midagi teha jälle ja peab taaskord tõdema, et lihtsuses peitub ilu.
Palju õnne sünnipäevaks vend!

Tomatid

Ma lihtsalt pidin siin ära märkima, et mul kasvavad rõdul tomatid. Ma pole kunagi varem ise tomateid kasvatanud ja kui minu hea Tartu sõbranna mulle pakkus taimi kevadel, siis võtsin need endaga Tallinnasse kaasa ja panin nad rõdule kasvama. Kui kasvuhoones maal on vanaemal tomatid juba ammu punaseid põski võtmas, siis minul on nad alles rohelised. Üks ainus on juba punane ja ootan, et ka teised läheksid punapõselisteks. Tegemist on kirsstomatitega ja neid pole eriti tülikas rõdul kasvatada. Taimed ise võiksid veidi väiksemad olla, sest nad on suhtleiselt pikad ja pidevalt kardan, et nad võivad tuule käes murduda. Jama on sellega, et mul paistab päike rõdule ainult hommikuti ja sellepärast ilmselt läheb neil punaseks minemisega veidi rohkem aega ka. Aga väga hea tunne on vaadata, kuidas tomatid külge kasvavad ja näevad täitsa tomatite moodi välja ka. Lõhn on ka õige!

Pidulik boolero

Ma pole tükk aega ühtegi sissekannet teinud ja osad näputööd on vahepeal jäänud selletõttu blogisse panemata. Talvel kudusin endale musta värvi sooja boolero, mis on pidulikeks puhkudeks ja kandsingi seda esimest korda vabariigi aastapäeva kokteiliõhtul korporatsioonis.
Boolero kudumisel kasutasin Titan Wooli meriinovilla. Idee on saadud ajakirjast Käsitöö talv 2010 lk 31. Kootakse see ühes tükis soonikkoes ning tal on kaelus ja alumine äär sama mustriga. Mustrist panen pildi ka siia kuid tööjuhised leiab samast ajakirjast lk 59. Mulle ei sümpatiseerinud antud tööjuhises mohäärlõngast teine volang ja selle ma jätsin tegemata. Minu meelest on ühe volangiga ka väga ilus.
Kogu töö kootakse edasi-tagasi, seljaosa on 2:2 soonikoes ja ääred moodustavad krae volangi ning selja allosas on ka sama muster, mis moodustab väikse volangi.
Meriinovill on küll mõnus ja pehme, kuid minu meelest on see antud pidulikku olekut rõhutava boolero jaoks veidi liiga paks. Pealegi hakkab selles palav ka kui pidu on siseruumides. Üldiselt on idee ja teostus lihtne ja ilus.
Parema pildi panen ka mõni päev, hetkel veidi udune teine.

Südametega beebitekk

Eelmise nädala keskel valmis väike roheline beebitekk ühele väiksele poisipõnnile. Muster moodustub ruutudest, mille keskel on süda. Mina tegin 5x5 ruutu. Iseenesest on see hästi lihtne kududa, ainult parempidised ja pahempidised silmused, ei midagi muud. Idee on saadud siit leheküljelt ja kõik juhtnöörid on seal ka olemas. Värvivaliku osas otsustasin rohelise kasuks. Roosa ja sinine on nii tüüpilised beebide värvid ja sellepräast sinist ei teinud. Valge on hea neutraalne, sobiks nii poisile kui tüdrukule, kuid määrdub väga kergesti.
Kudusin bambusest varrastega nr 3,5 ja kasutasin Novita lõnga Miami.
Südamest tulnud südametega pehme ja armas tekk.

Kirivöö mustrid

Kaua on tulnud oodata, kuid nüüd on jäänud veel poolteist kuud ja siis saan minna rahvariidevöö koolitusele. Kuna ma eelmine kord ei käinud vöö kudumise koolitusel, siis olen vahepeal tegelenud lihtsalt mustri otsimisega. Samuti jõudsin ennast registreerida nüüd sügisel toimuvale Rahvaülikooli kirivöö koolitusele, kuid kui meie koolitus õnnestub ja mul midagi meelde ka jääb, siis Rahvaülikooli kursus jääb seekord läbimata.
Meie vöö koolitaja soovitas raamatut Kaarma ja Voolma "Eesti rahvarõivad", kus leiab mustrilehtedelt tegelikult lisaks kirivöödele ka kõlavööde mustreid. Samuti on seal toodud seelikute triibud, sõbade, sääriste, särkide, pättide jne jne mustrid nii tikkimiseks,kudumiseks kui ka heegeldamiseks. Raamat on suhteliselt haruldus selles mõttes, et osta seda on suhteliselt võimatu ja kui keegi kuskil müüb, siis väga kallilt. Mina laenutasin selle TTÜ raamatukogust, kuid sinna tuleb see varsti tagastada. Ilmselt on veel mõningaid raamatuid saadaval, et omale meelepärast mustrit leida.
Internetist ringi kolades on võimalik leida väga palju pilte kirivöödest kuid enamus inimesi ei ole mustrit üles riputanud. Mustrit oleks võimalik ka vöö pildi järgi üles joonistada, kuid tihti on pildid tehtud mingi nurga alt ja siis osad mustriosad kaovad ära. Pealegi olen ma ju täielik algaja ja mustri joonistamine vöö järgi tundub veel veidi keeruline. Igastahes mõtlesin, et kui mulle see kirivöö meisterdamine meeldima hakkab, siis ilmselt teen ma neid kunagi veel ja selleks on vaja mustreid ja ideid. Kui keegi veel soovib mustrit ja ei viitsi raamatukokku minna, siis leidub neid minu fotoalbumis ja ma plaanin seda albumit jooksvalt täiendada. Võin ka meili peale saata. Kes aga soovib mingi kindla kihelkonna mustrit, siis peab ikka minema raamatukokku seda otsima, sest minu albumis olevaid mustreid veel nii palju ei ole.
Igastahes ootan põnevusega 28. augustit, et saaks alustada oma esimese vööga. Seniks aga ilusat suve!

Mummuline käekott

Surfasin ükspäev Isetegijate blogides ja sattusin ühe koti idee peale. Kuna olin just ükspäev ostnud Karnaluksist käekoti jaoks sangad, siis otsustasingi seda ideed ära kasutada ja endale taoline kott teha. Karnaluksist ostin selle jaoks ka lõnga. Tegemist on siis nööritaolise lõngaga, mis teeb koti tugevamaks ja vastupidavaks. Lõng Lara (Madame Tricote) ja 100% puuvill. Tahtsin küll beežikat tooni saada kuid pidin valima valge - muud toonid olid beebiroosa, beebisinine ja must. Kuna tahtsin suveks seda käekotti, siis musta ei tahtnud ja valisingi valge. Käekoti idee ise on Kelly käsitöö blogis.Seal on ka piltidega õpetus, kuidas neid mummusid teha ja kuidas kott ise valmis saada.
Voodri sain ka sisse, õmblusmasinaga sai see õmmeldud koti külge(ema aitas selles osas, kuna mina õmblusmasinat kardan :D). Luku õmblesin käsitsi peale. Ja nii ta valmis saigi.

Sini-valged ruudud

Avastasin kapist selle ruutudest kokku pandud pluusikese. Heegeldasin selle juba oma 10 aastat tagasi põhikooli käsitöö tunnis. See pluus on osalenud ka ühel Lääne-Virumaa käsitöönäitusel punase tärniga ehk siis kõrge tasemega :P Tol ajal ma ise sellele nii erilist väärtust ei pannudki kuid täna leian, et väga ilusa asja sain valmis ja nüüd on lõpuks aeg ta ka kapinurgast välja tõsta ja kandma hakata. Tegin igast ruudust ka eraldi pidli kui kellelgi on soovi mõnda motiivi kasutada. Kuna pluusike on nõnda kaua aega tagasi tehtud, siis mustrilehed on kuskile küla peale jalutama läinud. Aga pildi järgi on neid päris kerge võimalik järgi teha. Lihtne ja ilus.

Sini-must-valge

Vahepeal on aeg kiirelt mööda läinud ja ma pole jõudnud ühtegi asja siia üles riputada. Varsti aga võtan ennast kätte ja saavad minu viimased näputööd ka blogisse ritta sätitud.

Eile aga sain valmis sini-must-valgetes värvides mütsi Indrekule. Loodetavasti mahub see väiksele poisile ilusti pähe aga kui ei mahu, küll siis teeme ümber. Lõng on valitud puuvillane, et oleks võimalikult nahasõbralik.

Mütsimaania

Sel aastal olen mütsikudumisega tegelenud rohkem kui kunagi varem. Vend soovis saada tutimütsi ja nii ta siis selle ka saab. Kandma saab ilmselt hakata alles järgmisel talvehooajal, sest nüüd juba kevad käes ja päike paistab, ning vaevalt, et ta enam selle mütsiga sellises soojas õhus ringi liikuda soovib. Lõngaks on valitud hele hall Titan Wool Winner meriinovill.

Boolero

Boolero on vist selle riideeseme nimi. Igastahes oli mul üle lillakat cotton lõnga ning netist leidsin selle jaoks õpetuse ning mõlesin, et miks mitte proovida. Kootud on ta siis ühes tükis - ühe varruka otsast alustatud ja teises varruka otsas lõppeb. Keskel tuleb silmuseid juurde luua, et seljaosa ära mahuks ilusti ja kuskilt kiskuma ei jääks. Soovitan teha veniamast lõngast, sest puuvillane lõng on suhteliselt jäik ja kaenlaaluste osa oleks kindlasti parem veniva lõngaga. Üdiselt hea asi kuskile lühikeste varrukatega riietele peale panemiseks.

Kommid

Vahelduseks ka mõned magusad mõtted.
Pildil on isetehtud maiustused. Kinkisime need ühe meesseltsiga ühiste talvepäevade puhul talu, kus talvepäevad toimusid, peremehele ja teise purgi toredatele talvepäevalistele endile.
Maiustusi sai tehtud kahte sorti. Lihtsam variant oli sokolaadi sisse kastetud aprikoosid. Teised kommid on tehtd martsipani kuubikutest (kalevi martsipani mass), mis kasteti sokolaadi sisse ja siis pandi neile kaunistuseks india- või sarapuupähkel peale.
Sokolaadi osas soovitan kasutada bitteri või musta sokolaadi, sest aprikoosid ja martsipan on ise magusad ja tume sokolaad mingil määral kompenseerib piimasokolaadi puhul tekkivat ülimagusat maitset.

Mütsid

Ma ei ole jõudnud üle pika aja midagi postitada siia blogisse. Nüüd siis üritan asja parandada. Jaanuaris sain valmis kaks mütsikest. Üks siis mu vennale ja teine sõbranna beebile. Mõlema mütsi jaoks kasutasin Titan Wooli Winner lõnga (meriinovill).
Venna müts on lihte-kõigepealt kudusin mütsi välimise osa parempidises koes tehes aegajalt pahempidiseid silmuseid saavutamaks nö mingit mustri osa, ringe. Seejärel lõin töö algusesse uued silmused ja kudusin ka mütsile voodri.
Beebi mütsi idee on võetud ajakirjast Käsitöö Talv 2010, juhised on lk 68. Pilt on veidi hägune kuna pidin selle tegema mobiili fotokaga aga vast ajab asja ära. Elus esimest korda tegin tutte ja selgus, et nende tegemine polegi nii raske kui alguses arvasin.


2010 aasta numbri sees valmis mulle endalegi üks müts tumehallist meriinovillast. See müts on veidi kottis olekuga ja kaunistuseks on peale tikitud kaks lumelille, kootud parempidises koes ja aegajalt õhksilmus vahele tehtud, et tekitada sektorite muljet.Ka siin on võetud töö algusest uued silmused üles ja kootud mütsile vooder, et paremini sooja hoida.